MT� KASSIABI KODULEHEK�LG

  1. Avalehele

  1. EST | ENG | RUS

  2.  
 

jäta mind meelde


Registreeru kasutajaks






Kassiabi foorumid
 
Tänavakassid
uus teema | teemade loetelu | algusesse
Mina päästsin 2 mitu teie?
autor: GismoElsa
aeg: 05.10.2006 17:35

Ma olen päästnud kaks kassi surmast tglt lihtsalt 2 elavad minu juures üks kass sõbranna juures kas teiegi olete tänava kassi endale otse tänavalt võtnud?
autor: kairi
aeg: 05.10.2006 22:38

Minu mõlemad kassid on võetud ka tänavalt :) kassipojana mõlemad
autor: Katja
aeg: 06.10.2006 08:50

Mul ka;) Püüdsin ka kassipojana kinni ning ei kahetse, kass on tõesti kuldse iseloomuga, selline malbe ja kergelt melanhoolse iseloomuga sell.
autor: irwik
aeg: 08.10.2006 15:12

minul on 3 kassi, kellest 1 on leitud tänaval hulkumast.
ühe kassi, kes mu maja hoovis elas, toimetasin kassiabisse, aga tahaks kangesti teada, kuidas tal uues kodus läheb. on see võimalik?
autor: Liisa
aeg: 09.10.2006 12:28

Minu 2-st kassist üks on leidlaps.Elan suvilate piirkonnas ja eks sügisel jäeti ta sinna maha:( Ei kahelnud hetkeski, et kas võtta endale või mitte.
autor: annemari
aeg: 10.10.2006 13:49

irwikule:

Kui leiad selle kassi kassiabi albumitest ("Uues kodus", "Uudistega kodust") siis sealt ehk saab aimu, kuidas tal läheb.
autor: oksanakostina
aeg: 12.10.2006 11:38

Meil oma kass on leidlaps. Emale sokutasin ka tänavakassi, ämmale samuti :) Veel üks tänavakass on nüüd ühe tuttava sõbraks. Kõik kassioma#!?!#d ja kassid on rahul.
Viimasele minu poolt üleskorjatud kassile leidis kodu Kassiabi.
autor: Karin
aeg: 12.10.2006 16:00

Meie kullake Lexu jõudis tänavalt Kassiabi hoiukodusse ja sealt meile koju :) Saate teda näha, kui vaatate: Kodu leidnud kassid, Uudistega kodust :)
autor: airikudi
aeg: 31.10.2006 14:47

mina võtsin ka tänavalt kassi. nüüd käib ta ringi hooi hobusetallis, sööklas ning kahe koduvahelt.
autor: Lizsy
aeg: 09.12.2006 18:50

Mina võtsin endale tänavalt hästi tavalise triibu-kiisu:) Tal on nii nii armas nägu..lihtsalt esimene kord juba kui ma teda nägin läksin kohe tema juurde ja ma lihtsalt armusin temasse ära..võtsin ta koju , pesin puhtaks, käisin arsti juures ja nüüd on temast väga ilus kiisu sirgunud, 1,5 aastane :)
Aga kahjuks ei saa rohkem kiisusid võtta..:( Muidu toidan kiisusid ja aitan kodusid leida :)
autor: joozu
aeg: 19.12.2006 17:31

Kui oli esimene külm (vist oktoobris), krabasin poe juurest ühe ilusa kassi kinni. Kodus natuke kasisin ja pügasin pulste välja, sokutasin tütrele, kuna endal kaks ema kaotanud kassi kodus. Tütar algul kogu aeg helistas ja päris, et miks kass nii teeb või naa. Tundsin, et talle eriti ei meeldinud täiskasvanud kass. Nüüd siis annaks ära või- tema Muska. Üks imelik komme on ainult kassil juures. Laseb silitada ja sügada ja ühtäkki susiseb. Ta ei rabele, ei kriimusta- lihtsalt jõuliselt susiseb. Ta on peenema kondiga kass, aga karvane. Vuntsid on otsast otsani 18 cm. See susisemine on naljanumbriks täitsa muutunud. Siis kõik panevad ta hästi ettevaatlikult maha- nagu, et ära pahanda. Ja nüüd kõikidel on nagu mingi maania- kassile tähelepanu ja hellitused, et kaua mind talub. Miks ta nii teeb, ise on väga helluselembeline. Minu kaks kassi kodus- võta sülle, kohe surutakse käpad vastu ja 10 sek. pärast tehaks nõudev näu (pane maha). EElmine reede võtsin kassiabist 6.aastase Taadi (puna- valge). Jaa, esimene päev mulle korraldati- minu kahe noormehe poolt. Kaks päeva tuulutasin elamist. Neli päeva võttis aega ja nüüd on kõik omal kohal. Ja täna tulid minijale pojaga Maadam ja Pupsik. Poeg urises küll, et kaks kassi. Ütlesin pojale, et annan siis Pupsiku sõbrannale ära. Tema tahab ka kassi. Piisas kahest tunnist, helistas ja ütles, et ei anna ühtki ära. Ja naabritele soovitasin ja org. eelmine nädal kassi. Nii, et kahe nädalaga neli kassi- ja kõik väga rahul
autor: Reet
aeg: 20.12.2006 10:42

See oleks küll kurb olnud, kui Pupsik kasuemmest tulnuks lahutada. Pupsikule oli vähemalt 25 huvilist, kellele ütlesin just ära seetõttu, et Pupsik saaks emaga koos uude koju. Loodan siiski, et Pupsik ei jää ülearuseks :((
autor: liza
aeg: 30.12.2006 17:01

Meil oktoobri algusel kadus emane kass. Ta kadus sõpruse ja sütiste vahel . Foto on valja pandud kadunud kassid. Ta on kolme värviline rind ja käppad valged.Kui midagi klappib palun Teid teatada E-mail :elzbeta@list.ru või tel.56646319 Tänän.
autor: susi
aeg: 02.01.2007 13:10

Teema algatajale.
Kas on oluline mitu sa oled päästnud?
Ka ühele kiisule või kutsule HEA kodu pakkumine on piisav.
autor: kassiliisu
aeg: 06.01.2007 00:01

minul endal kodus Hiiumaalt pojana toodud talukassi järeltulija, praeguseks 2, 5 aastane 3värviline. Minu lapsel kodus 3 kassi. 2 neist kassiabi hoiukassid, kellele hoiukodu päriskoduks jäigi. Kõige noorem emane, tuli hoiule 1,5 - 2 kuusena, leitud on ta Õismäelt prügishatist.

Mingis mõttes on kõik kodu leidnud kiisud päästetud kiisud:)
autor: Zira
aeg: 11.02.2007 18:05

Olengi kogu aeg tahtnud küsida nende käest, kes pakuvad kiisudele hoiukodu - kuidas Te raatsite neist pärast loobuda? Okey - saan aru, kui pärisomanik leitakse nädala-paariga, aga kui nad teil juba pea pool aastat on? Mina ei suudaks ilmselt neid siis enam ära anda. Vast seetõttu kardan ka seda "sõrme andmist", et pärast kodus kassid ülemvõimu ei võtaks. Samas - never say never - kui lapsed juba oma koju #!?!#olima, siis võiks omale ka rohkem kui ühe kiisu lubada :). Nojah - eks enne peab ikka abikaasa ka vastavalt ära töötlema :):)
autor: kassiliisu
aeg: 12.02.2007 11:43

Kui hoiukassid hoiukodudesse jääksid, siis ei saagi enam järgmisi õnnetuid aidata. Eks esimestest hoiukassidest on ikka kõige raskem loobuda. Ja on juhtunud tõesti ka nii, et mõnele kiisule on hoiukodu ka päriskoduks saanud.
autor: jennybaby
aeg: 13.02.2007 12:48

mina olen päästnud ühe kiisupoja.luusis meie maja juures ja kuna ma selline kes ei oleks suutnud enam magadagi,kui poleks midagi ette võttnud siis vedasin kiisu salaja koju ja nii ta siis minu kaisus tudus kass oli väga hoolitsetud ja lootsin,et omanik tuleb teda ehk otsima.järgmisel päeval otsisgi perenaine oma kiisut ja sai pisike oma omaniku juurde tagasi.päästmiseks loen selle seepärast,et väljas oli siis väga külm ja kui polekski seda perenaist tal olnud oleks ta minuga jäänud. :)
autor: kiskinike
aeg: 17.02.2007 20:10

Ma olen päästnud ühe kassi. Tulime klassiõdedega tunnist ja märkasime valget kassipoega. Kiisu värises jubedalt, oli ka talv. Algul vaatasime teda niisama, et küll on armas ja nii. Hakkasime majja minema ja kass tuli järgi. Siis märkasime, et ta oli natuke viga saanud. Sõbranna võttis ta sülle ja läksime siis koos lähedal olevasse loomakliinikusse. Seal anti meile tasuta kassipoegade toitu ja rohtu kaasa, et saaks kassi terveks ravida ja et pisike kiisupoeg nälga ei jääks. Arstid ütlesid, et kassile on inimesed viga teinud. Siis tekkis probleem- mida kassiga edasi teha. Käisime teda siis linnas pakkumas, sellistele inimestele kes tundusid korralikud ikka. Tulutult. Esimese öö magas kiisuke minu vanaema juures, sinna ei saanud ta jääda sest seal oli ka koer, minu juurde ei saanud ta ka koera tõttu jääda. Järgmisel päeval oli linnas kassinäitus, läksime ka seal olevatele inimestele pisikest kiisupoega pakkuma. Ka seal ei olnud keegi huvitatud, mõni ütles veel, et oma valge värvi tõttu on kass kindlasti kurt! Mul oli enne koera kass, see oli ka valge ja kurt. Järmise öö veetis kiisuke meie juures, minu toas. Oli hirmunud ja #!?!#s kõik kohad täis, aga ikka oli temast nii kahju. Minu ema ja isa olid täielikud kassi vastased. Ma ikka proovisin neid moosida, aga asjatult- meil oli ju koer. Kiisu magas minu süles ja voodis. Ma määrisin teda kliinikust antud rohuga ja üldse muutus ta nii kiiresti mulle nii kalliks. Siiski pidime me kassikese kellegile ära andma. Alguses saime me nõusse sõbranna sugulased. Kiisu oleks pidanud küll magama küüdis, aga parem ikka kui tänaval. Ka poleks tal seal väga kindel olnud, seal oli ketis koer. Järsku saabus aga SUUREPÄRANE UUDIS! Tuli välja et sõbranna vanaem aon ta nõus endale võtma. Ma ei suuda kirjeldada seda tunnet mis mind valdas. Liiga hea! Viisimegi kiisu vanamemme juurde, enne pesti ta veel ära. Karv muutus kohevaks ja ilusaks. Vanaema juures oli ta mõni kuu, siis aga andis vanaema ta ära kuna ei saanud temaga enam väga hästi hakkama. Aga kiisu sai endale veel parema koha, maja kus oli palju kasse ja kus perenaine neid hellitas, lubas voodis magada, toitis hea ja paremaga ja käis jalutamas.
Nüüd ma usun, et see uus kiisu kodu on tänu kuidas me kiisule kodu otsimisega vaeva nägime.
autor: joozu
aeg: 21.02.2007 12:22

Detsembris kirjutasin Pupsikust ja Maadamist. Käisime nüüd siis süsti saamas- Pupsik ja minu kaks bolševikku. 3 punast. Pupsik oli põues- keerasime tagapoole süstile ette ja siis algul ühe ja siis teise punase tagapooled süstile. Kui arst süstid ära tegi, naeris, et kas ikka oli kolm kassi või kõik kolm süsti said ühele kassile. Ja mul kodus veel üks punane. Minul kolm punast ja pojal üks. Ja kõik ühte karva ja kassiabist läbikäinud. Jaaa- Zira, abikaasade töötlemine on ka vahel kunst. Aga kui pole ükskõikne kasside vastu, siis nagu nimelt tekib neid sinu teele igas olukorras. Meil paneelmaja keldris 5 ! kassi, keda siis salaja toitmas käime koos ühe memmega. Kust tekkisid? Ühe saime ära sokutada, andis kätte ka. Nüüd on käsil teise pakkumine. Noored kiisud ja paistab emased. Ja kui pojad tulevad....
autor: Lepatriinu
aeg: 04.04.2007 13:21

Kunagi oli mul juhus päästa üks kass.Tänaval tuli juurde naine,kes pakkus kassi.Ma ei saanud võtta,aga tahtsin aidata ja lubasin ise kassile kodu leida.Kassiga jäädes olin ehmunud,mis edasi saab.Keegi ei tahtnud.Siis tuli tuttav koolitüdruk ja võttis kassi.Süda valutas nähes teda kassiga minemas,et mis vanemad ütlevad.Õnneks läks kõik hästi.Oma esimese mustavalgekirju kõutsi leidsin tänavalt pojana ja võtsin endale.Kassilugusid võiks veel rääkida,aga need on kurvemad ja ei taha meenutada.
autor: Ragne200
aeg: 31.05.2007 23:35

Minu ema on selline,kes ei saa kodutuid loomi vaadata[nagu mina :)]. Kunagi suht ammu tuli meie maja juurde üks kass.Tavaline,triibuline.Kui ta oli paar päeva niisama olnud,siis ema vaatas,et see ei saa olla õige,et kas ta on kellegi poolt maha jäetud vms.Me elame otse maantee ääres.Oleme ise näinud kui LIHTSALT pannakse maha kasse ja kutsikaid. Siis ema võttisgi ta meile:) Tore kassike oli... Aga tal oli vanust ka juba suht palju..Niiet,ta läks sinna,kus ta saab igavesti rahuls olla :'(
autor: Roki
aeg: 27.06.2007 04:51

Meie peres oli esimene kass kodunt võetud. teine kass Nermal, praeguseks 7 aastane oli umbes paari kuune ,kui me vennaga koos ta kinnni püüdsime ja koju tõime. Tema ema oli juba mitmendat põlvkonda ja aastaid tänaval ealnud. Mõõned üksikud sealt kortermajadest said talle nii ligi, et teda õrnalt puutuda. (need olimegi mina, mu vend ning naabrimees). Nermal oli algul üks väike metsaline keda tuli katsuda vaid paksude nahkkinnastega.. või muidu..

Selline metsloom ja võõraid pelgav tegelane oli ta umbes 3-4 aastat, kuniks tuli käsile võtta kolimine. Eramajas õnnestus tal paaril korral välja lipsata. Talvel külmaga õue minek õpetas talle inimese olulisust tema elus. Praeguseks on temast kujunenud üks nahaalne suur kodukiisu.

Enamasti hoidsime teda toas, kuid mõõdunud aastal õnnestus tal siiski endale ka lapsed saada. Täitsa endaomad. Kõik 4 kiisut jätsime ellu, ning Rocky nimeline tegelane elabki nüüd meil ja sarnaneb väga oma potensiaalsele isale, kes talvel kahjuks tadmata kadunuks äi.

Enne Nermalit oli aga Rosalinda. Tema oli ilmselgelt kellegi kodunt meie alevivahele toodud. Tiine ja pisut tige kassike tuli ühel õhtul minuga koos tuppa, et järgmine hommik minu voodil endale 5 last saada. Nii Rosalinda, kui lapsed said uued kodud.

Villi oli selline tegelane kes meile ise tekkis ja ise kadus.. kardetavasti kõige halvemas suunas..

Aga enne kui Nermal oleks is elapsed saanud tõin mina tallist ära ühe kassipoja, ainsa kelle kätte sain. Tegu oli vaid umbes kuu vanuse äbarikuga kes meie kassi"vanamutis" emalikud tunded esile kutsus ning ise juba kahe aastasena käib ta ikka aegajalt Nermali kõhualt tissi otsimas.

Paraku pole tal sealt enam midagi nõuda, kuna sellest kevadest on mõlemad emased opereeritud.

Ja viimane kass Ruhnu Axsel Triibu Tahmanina. Kass kes sai väga erinevadel põhjustel endale võetud, üks neist oli see, et teda ega ta õde-venda "merekooli" ei saadetaks. Ilusad 2 kuused kiisulapsed on, ja loodan väga et nad endale uue kodu öleiavad. Minu sinisilmne siiami värvides triibuline Ruhnu päritolu poiss on igatahes oma eluga väga rahul :)
autor: Reet
aeg: 27.06.2007 09:47

toredad lood, vahvad kassinimed ja mõnusalt kirjutatud :)
autor: irvikkass
aeg: 06.09.2007 12:05

minul oli kunagi ammu kiisu, kelle tõi tuppa mu nuttev laps! kiisupoisi vend sai hukka väga jubedalt ja lapse nähes:( muidugi oli sellest hetkest meil juba 2 kassikest majas(üks oli meil juba enne). oli üks väga tore ja sõbralik vaffa kass, kes keeldus korterist väljumast, rõdul vaid käis ja uudistas eemalt seda julma maailma kust ta pärit oli!
autor: Katsifer
aeg: 10.02.2008 01:13

Kui ma olin 9 aastane (ehk siis 10 aastat tagasi), siis ma tulin vendadega enesekaitse trennist. Üks kutsikas hakkas meile järgnema, kui me koju läksime. Kuna mul oli küpsiseid, siis ma söötsin neid terve tee koerale.
Läksime vendadega majja ja koer ja värava taha (elame omas majas).
Järgmisel päeval, kui me kooli läksime, siis koer olevat emaga poes kaasas käinud. Ja pärastpoole majja sisse läinud, kui maja välisuks lahti oli korraks :D
Ema ei saanudki koera majast välja. Ja kui ma koju läksin, siis oli ema otsustanud ta meile jätta :)
1 sugulane ütles, et ta on sügisene koer, seega, kui me läksime kutsat registreerima, siis ta sünnikuupäevaks sai 20. september, ehk siis minu sünnipäev :) Ja nimeks sai ta Lontu, just oma lontis kõrvade järgi :)

Kui ta meile tuli, siis teda oldi julmalt koheldud. Ja siiamaani ei salli ta eriti meesterahvaid ja alkoholilõhnu. Aga lapsi ta jumaldab.
Esimese aasta elas ta meil majas sees, hiljem kolis õue.
Tegemist on äärmiselt lojaalse koeraga.

Ja veel olen ma päästnud tänavatelt päris mitu kiisut, 1 neist elab hetkel koos minu endise töökaaslasega. Suur ja paks kõuts :D
Kui ma ta leidsin, siis ta oli nii pisike ja julge, et ma arvasin, et ta on kuskilt kodust jalga lasknud. Nüüd, kui ta juba aastane on, närib ta kõike ja kõiki mis liigub:P
autor: sirkka
aeg: 10.02.2008 17:33

Minul on 5 kassi ja hetkel veel 6 kassi hoiul, kõik on tänavalt päästeud, nii enda omad kui need kes otsivad uut kodu. Minu enda viiest kassist on pojana päästetud vaid üks, ülejäänud on kõik täiskasvanuna ja üks nendest veel valge kurt kellega traksidega õues käin. Kõik on super lahedad ja ilusad.
autor: CandyShoe
aeg: 31.03.2008 19:50

Minu kass on leiulaps kes oli papist karbi sees.
autor: inga
aeg: 02.04.2008 00:29

Mul 2 tõukassi(kassisoovi hetkel ei osanud mujalt otsida kui klubidest) ja 3 tänavalt päästetud kassi,lisaks 1 leiukoer 16aastane nüüd ja 2 aastane varjupaiga heidik ning 1-he aastane koerake ka varjupaigast kutsikana pärit.3 koera ja 5 kassi,lisaks papu Jaagu,Aafrika hall-papagoi,õnnelik armas perekond siis meil :))
autor: Cherry
aeg: 01.10.2008 00:38

kui olin väike võtsime koju koera. kasside vastu ei olnud mul ka mitte midagi, aga ega nad mulle ka niiväga ei meeldinud. igatahes ei kujutanud küll ette, et peaksin kunagi kassiomanikuks saama. paar aastat tagasi jõulude paiku läksime poisiga mu vanematekodust välja jalutama, ei olnud veel eriti kaugele jõudnud, kui meie juurde jooksis noor kiisuke, nurrus ja kõndis ümber jalgade. et oli väga külm, siis oli tal sabaots suisa jääs. ei suutnud teda sinna jätta vaid viisime ta vanemate majja sauna eesruumi (kuna meil oli ka koer veel olemas toas)... andsime süüa, ta oli väga näljane. istus kogu aeg kui sai süles ja tahtis pai. mõtlesime talle uut kodu otsida, kuid ei leidnud kedagi ja nii ta siis elab nüüd minu ja mu poisi kodus, et korter on üsna pisike, siis teist kassi võtta ei saaks, aga üks kiisuke ikkagi tänavalt kodus :) praegu ta muideks ei ole enam niiii nunnuke kui alguses. nüüd ta ikka kogu aeg pai ei taha ja süles eriti ei istu. ainult öösiti tuleb salaja jalgade juurde tuttu, ta vist tahab mingit karmi tänavakassi imidshit hoida ;)

muidu võõraid inimesi ei armasta ja ligi neile ei lähe (kui laseme teda nt vahepeal koridori jooksma) meie sõpradega on üsna sõbralik.
autor: Wambike
aeg: 20.11.2008 18:54

mina ei tea palju ma neid kasse päästnud olen või ei ole, esimese võtsin 20,august 2007 Kassiabist. Peale seda olen ma üks halb inimene vist,
kuna olen Kassiabile neid päris palju tagasi andnud mitte otseses mõttes vaid pigem tänavalt võtnud ja siis viinud Kassiabisse mõned olen ka ise ära sokudata saanud ikka tänu Kairile kes on minu leidlaste pilte üles kassiabi lehele pannud sai üks kiisu autoga keset talve viidud Elvasse ja üks õnneks samal päeval Tartusse tartu omast sain hiljemgi veel uudiseid aga teistest kiisudest kes soome ja mujale laiali põrutanud ei ole uudiseid kuulnud. Hetkel on üks prints ja üks üsna tavaline talutüdruk ootamas uusi kodusid ja üks valge koer kelle nimeks on Karu tema on Baffi ja mingisuguse terjeri järeltulija Baffi tema ema on juba broneeritud soome. Ei taha eputada kuid uhke olen küll selle üle et need loomad ei ole surnud näljasurma vaid on siiski kodu leidnud ja ei lakka ma lootmast et ka need kiisud ja koerapoiss leiavad lõppude lõpuks omale kodud kes mul preagu hoida on kus neid armastatakse sama moodi kui praegu ja veel rohkemgi.jah vaktsineeritud nad ei ole ja opid on ka tegematta aga kahjuks minu hammas nende kallite oppide ja rohtude peale ei hakka ma loodan et keegi mind selle eest trahvida et taha, südant mul ju on mis sest et puudub raha.
autor: -sss-
aeg: 16.09.2010 09:33

mina leidsin üleeile väikse kiisupoja. ei saanud lihtsalt mööda kõndida ja mitte välja teha. ta oli väga näljane. ja tal oli silmaga midagi lahti. ja ta kõigest 1 või 1,5 kuu vanune pisike. võtsin ta kaasa, mõtlesin et viin järgmine päev varjupaika, et vähemalt saab süüagi ja on soe...kuid ma ei suutnud seda teha. läksin temaga hoopis loomaarsti juurde. täna hommikul viisin ta opile,kuna teda oli piinatud, ja ta silmakesega pole enam midagi teha, see lihtsalt eemaldadakse:( Aga olin temaga paar päeva koos, ja mul tekkis temaga lihtsalt IMELINE side...ta sai mulle väga kalliks, ja see küll midagi ei muuda, et ta nüüd ühe silmaga on. See teeb ja minu jaoks veel erilisemaks. Olen väga õnnelik et sain ta päästa:)))
autor: ettu
aeg: 23.04.2011 23:56

ma olen tänavalt ülesse korjanud mingi 5-7kassi, kõik on saanud endale super head kodud:D
autor: furrball
aeg: 25.04.2011 13:46

Meie Turts on elanud meil juba kolm aastat ja pealegi...leidsin ta naabrite puu otsast pisikese,onnetu ja hirmununa...algul elas voodi all,siis voodi peal ja praegu on meie vahva Shreki kass...ta näeb täpselt selline välja nagu kass sellest filmist.
Karvapall tuli meile Kassiabist kuu aega tagasi...algul oli voodi all,siis oli diivani taga,täna saime esimest korda teha paisid palju ja pikalt...ta on imepehme ja imeilus...ta on suurepärane kass ja imelik küll,kuigi meil on kokku viis kassi on Turts Karvapalli kõige suurem sõber...ei tea kas see on mingi leitud kasside omavaheline imelik side või...ei tea aga kõik on nad ühtemoodi armsad...aitäh veelkord Kassiabi meie toreda Karvapalli eest...tal on aega meiega harjuda ja usaldama õppida nii kaua kui ta ise heaks arvab...
uus teema | teemade loetelu | algusesse
Foorumis vastamiseks pead sisse logima!
Kui sa pole veel ennast registreerinud siis seda saab teha siit.
 

MTÜ Kassiabi | Tel: 555 71625 | E-mail: info@kassiabi.ee