MT� KASSIABI KODULEHEK�LG
| Kassiabi foorumid |
Tänavakassid |
| uus teema | teemade loetelu | algusesse |
| Kas ikka kodutu kass? ( muuda ) ( kustuta ) |
|
autor: sirli aeg: 15.02.2007 20:49 Neid osasid kasse vaadates tekkib küsimus,kas nad on ikka kõik kodutud.Paljudel on ju iseloomustuseks pandud,et sõbralik,armastab inimese lähedust,meeldib süles olla jne.Sain ühe kummalise vihje omanikuks oma linnas elava sõbranna kaudu,kes kirus neid loomade varjupaikasid maapõhja,kuna tal oli suur uhke kass kuidagi märkamatult õue lipsanud ja mõni päev hiljem keegi ütles,et mine vaata,oli nii sinu kassi moodi,JA OLIGI.Kas ikka ennem ei peaks üks nädalake TEMA OMANIKKU otsima ja siis alles uut kodu? ( kustuta ) |
|
autor: joozu aeg: 15.02.2007 21:02 Mina olen sellega täiesti nõus. Hoiupaik on kasse täis ja enamasti täiskasvanuid. Kes on sõbralikud ja julged- kindel, et kodudes üles kasvanud. Ega metsikud varjupaikadesse ei satu- neid on ikka kunst kätte saada. Aga oleks. Nüüd, kevadel, algab kasside "ränne", seoses pulma ajaga. Mul on vanainimestest kahju, kelle lemmikud kaovad. Neist pole ju aktiivaset mööda varjupaikasid ja hoiukodusid otsijaid ka. Ikka iga hea taga on halba kõvasti. ( kustuta ) |
|
autor: Reet aeg: 15.02.2007 22:35 varjupaik sõidab välja kutse peale ja siis korjad sealt kandist tõesti kassid kokku. Kassiabi ei käi niimoodi haarangutel ja kasse püüdmas. Meile jõuavad nad varjupaigast ja kortermaja keldritest, putkadest ja aukudest, kuhu nad varjunud on ja omale elupaiga leidnud. Kui kassitädid ikka mitu kuud peavarju pakkunud kassikselele mõnes kastis ja teda toitnud, siis pole ta kodus oodatud ega otsitud. Paljud ülisõbralikud visatakse lihtsalt õue elukoha vahetusega jne. Inimene, kes on kassi tõsiseltt otsib ja tal kaduma läks, siis saadab varjupaika ka oma kassi pildi. Ka meie paneme oma kodulehele üles kadunud kasside pildid. Meie kodulehe kaudu on oma vana kodu üles leidnud mitu kassi. Kusjuures nad on leitud hoopis linna teisest otsast. ( kustuta ) |
|
autor: annaliisa aeg: 16.02.2007 16:32 kass, keda meie praegu hoiukodustame, pole algselt kindlasti kodutu olnud, sest ta on pärit uuselamurajoonist ja seal ei ole veel sündinud tänavakasse. ta on konkreetne näide mahajäetud ja soovimatuks muutunud lemmikust. kusjuures olen kindel, et kui ta oleks pisikesest peale hoitud-armastatud, oleks ta veel sada korda rohkem superarmas kui praegu. suur enamik neist kassidest, kes linnatänavail on, ei ole sinna kogemata sattunud, selles olen kindel. ja vanainimestel, kes oma lemmikust nii ilma jäävad, nagu Sa kardad,on kindlasti mõni noorem sugulane, kes aitab tal varjupaikadest jms sellistest kohtadest kadunud kassi otsida. see, kus kass vanainimese käest kaob, satub varjukasse ja vanahärral või -proual pole kedagi, kelle poole abipalumiseks pöörduda, oleks väga suur kokkusattumus. kindlasti võib selliseid olukordi ka ette tulla, aga usun, et need on siiski väga tugevas vähemuses. ( kustuta ) |
|
autor: Anneli aeg: 11.03.2007 23:59 Kõlab julmalt, aga inimene, kes ei oska oma kassi hoida ja kaotab ta kergekäeliselt, kas ta siis üldse ongi seda kassi väärt? Kumb on parem, kas see, et kass igavesti ootab oma peremeest, või see, et kiisu saab ruttu sooja koju? Juhtum: Leidsime kiisupoja. Märguande peale ütleb potentsiaalne kassiperenaine, et täna mul pole aega kassi vaatama tulla, homme on mul eksam ja ülehomme pole mul autot (kuigi elab samas linnas) ning alles ülehomme saan kassi vaatama tulla. Kassi kaotas aga sellepärast, et vanaema oli akna lahti jätnud ja kiisupoeg oli kogemata vist aknast välja kukkunud. See lugu lõppes aga nii, et kiisupoeg siiski polnud tema oma ja tänaval hulkuv kiisuke jäigi tänavale, kuna ta lihtsalt mulle enam nägu ei näidanud. Kõik nägid teda vaid korra nagu viirastust. See oli aasta tagasi, kalamaja piirkonnas. Süda tilkus verd. Juhtum2 Kuid selle eest olin järgmisel korral targem – leidsime valge kiisutüdrukukese, kelle haarasin kohe kaasa! Tänavale panin kuulutusi ka, kuid peremeest välja ei ilmunud. Valge kiisutüdruk elabki nüüd minuga ja ma ei kahetse oma otsust! Hüperaktiiv ja pohhuist kuid väga armas kaisukiisu! Esimesel päeval tehtud pildid temast 15.07 2006 vaata linki ( kustuta ) |
|
autor: joozu aeg: 14.04.2007 14:24 Täielik karauul. Küll on Hoiupaigas jälle kassikogum. Ja kõik sõbralikud, hoolitsetud. Ühtepidi pääsesid tänavalt, teisiti jälle- kui poleks rajalt maha võetud, nii mõnigi oleks kenasti pärast jalutuskäiku koju läinud. Kas on ikka eesmärk ablavasid teha ja mida ilusam kass, seda kindlam, et tullakse välja ostma. Või ikka õigem on, et kui kutsutakse tõesti tänavakasse püüdma. Vot neil on siis varjupaigas mingid väljavaated paremale elule (või..) Ei, hoiupaigaga on küll midagi väga viltu. ( kustuta ) |
|
autor: viki aeg: 15.04.2007 11:20 Lugupeetud Sirli , Teil on nähtavasti olemas suurepärane võimalus , rohkesti vaba aega ning piiritult osavust ja oskusi päevade ja nädalakeste viisi pühenduda hoolikalt ja isiklikult, tõeliselt ja siiralt paljude sõbralike jalutama või hulkuma läinud kassikeste OMANIKE otsingutele . Teisiti pole kahjuks kuidagi mõistetav ega tõsiselt võetav Teie Kassiabi foorumisse paisatud üleskutse ning jääb mulje, et see on tegelikult vaid rohelise tule näitamine igasuguse vastutustunde puudumisele ja omanike hoolimatusele oma koduloomade suhtes . ( kustuta ) |
|
autor: viki aeg: 15.04.2007 12:16 Lupupeetud Joozu. Kui Teie võimuses oleks garanteerida kõikide jalutuskäikudele siirdunud sõbralike ja ilusate kassikeste tagasitulek nende kodudesse ja Te omaksite täielikku ning põhjalikku ülevaadet koduloomade liikumisest kasvõi näiteks Tallinna liiklusrohketel tänavatel ning kihutavate autode vahel , siis oleks Teie poolt välja hõigatud k a r a u u l ja hoiupaigale selles suhtes viltu vaatamine ehk veel kuidagi moodi või osaliselt arvestatav... Seniks aga jääb küll üsna tühi ja trööstitu mulje Teie poolt väljendatud kohati segastest ja näivalt tegelikku ja kurba reaalsust eiravast soperdistest ning mis veel kurvem, kannab kaudselt aga piisavalt jultunult endas küllaltki häbematut ning põhjendamatut õigustust paljude koduloomade omanike hoolimatusele, nende kohustuste ning vastutuse eiramisele ning avab sellega tee igasugustele korralageduse ilmingutele, millega Kassiabil ja nende abilistel tuleb kahjuks peaaegu päevast silmitsi olla ja ennastsalgavalt võidelda. ( kustuta ) |
|
autor: viki aeg: 15.04.2007 12:41 Minu viimases lauses palun õigeks lugeda... päevast päeva silmitsi olla... ( kustuta ) |
|
autor: joozu aeg: 18.04.2007 12:31 Lugupeetud VIKI. Te tegite mulle tõesti oma ilukirjandusliku kõnega KÕIK selgeks. Ma sain aru, et haridus pole haritus- peaasi, et ise endaga rahul olete. Ärge nähke enam vaeva minule ilukirjandusliku kõne kirjutamisega, sest mina enam ei võta osa foorumist, kus vestluste asemel arvustatakse sinu isiksust. Päikest Teile! ( kustuta ) |
|
autor: Lepatriinu aeg: 18.04.2007 13:09 Kallis Joozu! Saan aru väga hästi,et oled solvunud,aga siiski...minul ja meil kõigil ma arvan oli väga huvitav lugeda sinu kirjutisi,millest oli kohe tunda armastust ja hoolimist.Mina küll palun,et kirjuta siia ikka edasi! ( kustuta ) |
|
autor: Reet aeg: 18.04.2007 13:16 Tean, et Joozu ei võta seda nii isiklikult ja saab asjast üle :) Kõige keerulisem on asja juures see, et nii Viki kui ka Joozu on suured loomasõbrad ja toredad inimesed :) Lihtsalt üksteisest mööda rääkimine ka pisut. Meie foorumit rikastavad kõigi loomasõprade read :) ( kustuta ) |
|
autor: Zira aeg: 18.04.2007 17:52 Kui juba on juhtunud selline õnnetus, et minu lemmik on kaduma läinud, siis eelistan igal juhul teadmist, et hoiu- või varjupaigast võiksin ta leida. Pigem see, kui teadmine, et ilmselt ei saa me enam iialgi kokku! Jõudu Teile, tublid naised ! ( kustuta ) |
|
autor: viki aeg: 18.04.2007 20:28 Mul on rõõm ,et on mõistlikke hingi , kes ei kiru loomade varjupaiku maapõhja kui neil õnnestub sealt leida oma kadumaläinud kassike , vaid oskavad tänuga hinnata ja väärtustada nende tublide inimeste hoolt ja vaeva, kes igal juhul tahavad ja oskavad siiralt loomakesi aidata. Tänapäeval kahjuks nii sageli juhtuvate tragöödiate puhul on ju mõttetu hakata arutama ,kas autorataste alla , sadistide piinata või koerte pureda jäävad tänavakassid või hoolimatult jalutama lastud ehk õnnetult õue lipsanud kodukassid. Päike säragu aga eriliselt ja rõõmsalt kõigile neile , kes mõistvalt ja südamest seisavad hea selle eest ,et igale loomakesele leiduks Tema all oma pesake või kena, sõbralik ja korralik kodu ! ( kustuta ) |
|
autor: Anneli aeg: 18.04.2007 21:49 17 aastat tagasi kadus minu isane kass Miisu. Oleks tookord olnud kassiabi v.m.s oleks ehk olnud suurem tõenäosus, et me leiame oma kassi üles. Selle asemel aga süüdistasin end aastaid kiisu kadumises :/ Meie koer on mitu korda kaduma läinud ja tänu koerte varjupaigale saime ta kõige viimasel ja hullemal kadumisel kätte :) (elasime Pelgurannas ja koer leiti Russalka juurest) Minu teine ja kolmas kass olid jäetud võõraste inimeste poolt meie maja aianurka! Teise kassi puhul me ka alguses ootasime 2 kuud enne kui kiisu endale võtsime, kuid pisikese kiisu väljas üksi hulkumine ja pisikese kiisu hirmud on jätnud talle jälje – ta lutsib oma sabaotsa ka nüüd, kui ta on saamas 3. aastaseks. Ta teeb seda eriti siis, kui miski on teda hirmutanud ja ta tahab rahuneda. Naljaga pooleks armastan öelda, et ta peab ju sabaotsa hoidma. Saba oli tema ainuke sõber, kui ta endale kodu otsis. 2 aastat tagasi leidsid noored pisikese kassipojakese kalamaja lähistel. Imearmas, karvane ja mängulustlik. Me ei suutnud kohe otsustada, mida temaga teha ja jätsime ta tänavale. Lõpuks kui otsusele jõudsime, et ta enda juurde võtta kuni leiame talle omaniku, ei näidanud kiisuke enam end. Paar korda nägid naabrid teda veel. Ta oli nagu kummitus, keda kõik nägid vaid korra. Südames loodan väga, et keegi võttis ta endale. Kuid kahetsen, et ei suutnud kohe otsustada. Sellepärast oma kolmandat kassi kohates, võtsin ta kohe kaasa, ega jätnud teda tänavale hulkuma. Kassiabi vabatahtlike töö on tänuväärt asi. Palju kiisusi on saanud abi – nad on saanud terviseprobleemidest üle ja on saanud uue kodu. Mida sa hing veel tahad kui täis kõhtu ja head sooja kodu :) Olen väga väga tänulik, et Kassiabi on olemas ja rõõmustan iga kodu leidnud ja abi saanud kiisu üle :) ( kustuta ) |
|
autor: Anneli aeg: 18.04.2007 21:57 Muide, see 2 aasta tagune kiisu eksles algselt Kungla tänaval. Ja Kalamaja Matiine on natuke selle kiisu nägu. Kahjuks ma ei tea, kas see kiisu oli emane või isane. Vend pani talle tookord nime ka – Bubu. Olevat olnud Bubu nägu. ( kustuta ) |
|
autor: Reet aeg: 18.04.2007 22:51 Tänud kaunite sõnade eest Kassiabile. Kassiabilased püüavad südamest, kuid egas kõiki kahjuks aidata ikka ei suuda. Heameel sellest, et üha enam inimesed ei kõnni lihtsalt mööda nälgivast või mahajäetud loomast, vaid tõttavad ikka appi. See on tore. Ehk nii saabub ka aeg, et igal lemmikloomal on kodu :) Unistada ju võib.... ( kustuta ) |
|
autor: joozu aeg: 19.04.2007 13:52 Ma söön küll oma sõnu, aga otsustasin ikkagi asjad sirgeks rääkida. Alustan faktidest. Meil oli 6 aastat tagasi kass Kitju. Esimene korrus, koristasin rõdusid, pesin aknaid, kass mängis väljas. Õhtul poleKüll homme tuleb. Homme läksin otsima. Meil alevikus on juuksuri majake pargis. Seal sain kokku juuksuriga- tema otsis ka oma kassi. Ütles, et nägi, et mängisid koos eile. Kassid kadunud ja poe sein kuulutusi täis. Mõne aja pärast sain teada- loomapüüdjad käisid. Ja nii iga aasta. Küsin veelkord- kes on hulkuv, kes jalutav kass maakohas? Vahepeal meil kasse ei olnud oli koer. EElmine aasta hakkas ta Võrumaalt kodupoole astuma. Siis ma puutusin kokku Võru varjukaga. Mulle öeldi täpselt, et valdadelt tellimisi pole olnud ja nemad maakonna loomi vastu ei võta. Koertekojas otsiti kiharakarvalist retriiverit. Kas hakkab maainimene jändama oma ketikoera supikausu juurde tükkiva koeraga? Lihtsalt lüükse minema või maha. Ja täpselt niisama kassidega. Varjukad vastu ei võta, poetatakse poe juurde- eks näis.. ( kustuta ) |
|
autor: joozu aeg: 19.04.2007 14:05 Hoiupaiga esilehel on kirjas- hulkuvate koerte- kasside püüdmine. Kes on maakohas hulkuv. Kassiabis antakse ka kassid väljaskäimise võimalusega, head hiirepüüdjad. Aga kui see hiirepüüdja koduväravast minema viiakse nagu meil siin alevikus eramajade juurest? Ma valutan südant keldrikasside pärast. Arvate, et ma poleks neid ühekaupa kõiki varjukasse ära viinud, kui oleks võetud. Paljud võtavad tänavalt kassi? Kõigile antke süstitud, sootud ja kasitud. EElmine aasta viidi meil poe juurest 3 kassi- kotti ja uputati FAKT. Öelge, mis tunne on, kui loomad elavad külma talve üle ja siis nii. Ja sina ei oska midagi teha?! Ma ei tea, kuidas Tallinas käib, sest keegi ei selgita ega seleta vaid antakse ainult vastu vahtimist, kui kirjutad. Ja vist ei saagi teada. Kassiabist saan aru- sest kõik on kirjas ja jutustatakse ka palju. On see normaalne kui Hoiupaigas on 25- 29 kassi. ühes toas? Minu maakonna inimese mallide järgi- karauul. Olen ka küsinud foorumis, kas pole kohustust ette teatada, kui tulevad loomapüüdjad ,inimestele? Siis lihtsalt ei lase koduhoovi ka kassi. ( kustuta ) |
|
autor: Lepatriinu aeg: 20.04.2007 13:00 Muidugi varjupaigad teevad head ja vajalikku tööd,jõudu ja jaksu neile tublidele inimestele!Aga igas meepotis on ka tõrvatilgad.Lugedes siit kasside püüdmisest ja uputamisest ei julge tõesti enam kassi õue lasta.Vahepeal mõtlesin,et prooviks lasta välja,nüüd oskab juba tagasi tulla. ( kustuta ) |
|
autor: Siisike aeg: 22.04.2007 15:06 Aga selleks, et vältida arusaamatusi, võiks loomal olla omaniku andmetega kaelarihm ja ka kiipimine oleks hea. Selle 40-100 krooni kaelarihma soetamiseks leiab ka lemmikust hooliv vanainimene. Loomulikult on ju kassil parem, kui ta satub siiski varjupaika, kui et poisikesed ta tänaval kividega surnuks loobivad. Linnakassid ei pruugi enam koduteed leidagi. Maakohtades oleks muidugi hea, kui ette hoiatataks, kui loomapüüdjad tulemas. Eks hulkuvaid loomi ole ka maal, sest ega südametud loomaomanikud ainult linnas ju ei ela, ka maal hüljatakse loomi, kes siis omakorda tänaval paljunema hakkavad. Mis puutub JOOZUsse, siis loe oma postitused läbi ja saad ise ka aru, et teed varjupaikadele liiga, sest sinu probleem puudutab ju ettehoiatamist, aga sina kritiseerid kogu varjupaika... Vähemalt nii palju ma sellest pisut segasest kirjatükist aru sain...Püüa siiski mõelda ka sellele, kui palju loomi tegelikult on tänu varjupaikadele päästetud saanud. Ega siis keegi meelega sinu kassi omale viia ei tahtnud. Ja kui kuulsid nende käigust, siis oleksid võinud ju varjupaigaga ühendust võtta, mis see tagantjärgi süüdistamine/halamine enam aitab?!? Ei ole halba ilma heata ja head ilma halvata:) ( kustuta ) |
| uus teema | teemade loetelu | algusesse |
|
Foorumis vastamiseks pead sisse logima! Kui sa pole veel ennast registreerinud siis seda saab teha siit. |